Uudiste arhiiv
Eesti Keelenõukogu: Euroopa Liiduga ühinemine on eesti keele kestmajäämisele pigem kasulik kui kahjulik.
Liikmestaatus võimaldab praeguse arusaamise järgi leida rohkem vahendeid üleilmastumise kahjulike keeleliste mõjude vähendamiseks ja eesti keele arendamiseks, kinnitas Eesti Keelenõukogu täna tehtud avalduses.
Keeleteadlased leiavad, et liikmeks olemata jääb Eesti eemale EL-i liikmesmaadele mõeldud keeleprogrammidest, majanduskasvu aeglustumise tõttu on inimeste, sealhulgas ka spetsialistide ja oskustööliste väljavool suurem ning kui sündimus ei suurene, siis eesti keele kasutajaskond väheneb. Avalduses tõdetakse, et ühelgi keelel, mis pole arvutiga suhtlemise keel, pole tulevikku, kuid eestikeelse kõne süntees on osalt EL-i projektide toel juba olemas. "Keerulisem pool - kõnetuvastus, see on eestikeelse suulise kõne mõistmine arvuti poolt, on osa EL-i vastavatest programmidest." "Keeletehnoloogiat saab arendada vaid Eesti suhteliselt piiratud rahalistele ja isoleeritud intellektuaalse potentsiaali võimalustele vastavalt, selle mahajäämus teistest keeltest suureneb ning eesti keele kasutusvõimalused ka igapäevaelus vähenevad," märgib keelenõukogu oma seisukohavõtus. Lisaks tuuakse avalduses esile, et EL-i liikmeks olek suurendab eesti keele tuntust, mis on selle püsimise ja arenemise tagatisi. "EL-i ametliku keelena jõuab eesti keel EL-i dokumentidesse, välismaal suureneb huvi eesti keele õppimise vastu, nii on see toimunud kõikides liikmesmaades, ning ka Eesti muulastel võib tekkida lisamotivatsioon eesti keele õppimiseks." Keelenõukogu avaldusele on alla kirjutanud Mati Erelt (Tartu Ülikooli professor), Birute Klaas (Tartu Ülikooli professor), Irina Külmoja (Tartu Ülikooli professor), Suliko Liiv (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Anne Lind (Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja), Kristi Mere (haridus- ja teadusministeeriumi peainspektor), Helle Metslang (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Karl Pajusalu (Helsingi ülikooli ja Tartu Ülikooli professor), Mart Rannut (Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent), Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituudi direktor), Tõnu Tender (haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna keeletalituse juhataja), Jüri Valge (haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik ja keelenõukogu esimees), Enn Veldi (Tartu Ülikooli dotsent), Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituudi vanemteadur), Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikooli professor) ja Haldur Õim (Tartu Ülikooli professor).
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng