Uudiste arhiiv
ISAMAALIIDU KANDIDAAT EUROPARLAMENTI TUNNE KELAM: Kellele teeme panuseid?
Käesoleva aasta jaanuarist kuni juunini usutleb Eesti Euroopa Liikumine Europarlamendi kandidaate. Esimesena palusime iseenda ja oma erakonna seisukohti seoses 13. juunil 2004.a. toimuvate Europarlamendi valimistega tutvustada Isamaaliidu esimehel hr. Tunne Kelamil. Intervjuud on võimalik lugeda ka Delfis.
Europarlamendi kandidaatide usutlemine on osa Eesti Euroopa Liikumise igakuistest avalike kohtumiste sarjast "Euroopa Jutud", mis on sel poolaastal pühendatud Europarlamendi kandidaatide tutvustamisele (vt kohtumiste ajakava http://www.euroopaliikumine.ee/eutalk.html ). Usutleb kohtumiste moderaator, Eesti Raadio ajakirjanik Reet Valing. Kohtumiste kokkuvõtted ja intervjuud on kommenteerimiseks avaldatud Delfis vt. http://www.delfi.ee/cms_teated/paevauudised/euroopa/ ) *********************************************************************************************************************** Intervjuu Isamaaliidu esimehe hr. Tunne Kelamiga KELLELE TEEME PANUSEID? RV: On kiidetud Eestist pärit ja siiani Euroopa Parlamendi juures vaatlejatena töötanud inimesi. Samamoodi on neid kodumaal ka kirutud. Kellel on ses asjas rohkem õigust? TK: Sellised vastastikused suhtumised on nähtavasti tingitud sellest, et suur osa inimesi ei tunne Euroopa Liidu asutusi, nende rolli, õigusi ja vastutust. Hoiakud ja hinnangud on siiani valdavalt emotsionaalsed: väike Eesti ohustatud ja manipuleeritav suures süsteemis, Eesti esindajad suurt palka jahtimas, Eesti väidetav võimetus üldse midagi korda saata jne. Euroopa Parlament pakkus omal kulul uute liikmesriikide parlamendiliikmeile aastast kohanemis- ja õppimisvõimalust enne kui uute liikmete esindajad uude Euroopa Parlamenti ametlikult valitakse. See on äärmiselt tähtis võimalus, et saada isiklikku kogemust, kuidas tegelikult asju aetakse ja millised võimalused Euroopa Parlamendi liikmeil avanevad. Nagu rahvusparlamentides, nii ka Euroopa Parlamendis oleneb kõik inimestest endist. Minu mulje on see, et juba varem rahvusvahelise tuntuse ja autoriteedi saavutanud Mart Laar ning Toomas Henrik Ilves on suurepäraselt oma rolli sisse elanud, olles väga aktiivsed ning aidates tihti korrigeerida Brüsselis seni valitsenud jäiku või eluvõõraid hoiakuid, samuti tehes uusi algatusi. Seda on võimaldanud mõlema ammune tihe koostöö oma vastava poliitilise grupiga (Laar — Euroopa Rahvapartei"); Ilves — Sotsiaaldemokraadid). Küsimus pole mitte selles, kas nii või naa, vaid selles, kuidas meie vaatlejad oma tegevusest paremini saaksid informeerida Eesti avalikkust. Selles saaks Eesti meedia oluliselt omapoolse huvi ning esinemisvõimaluste pakkumisega kaasa aidata. RV: Läbi valu ja vaevade, ent väidetavalt maailm siiski korrastub. Kuidas aitab sellele kaasa Euroopa Parlament , kus pärast 13.juuni valimisi hakkab tööle 6 Eestist pärit saadikut? TK: Euroopa Parlament aitab seda korrastumist tasakaalustada nagu ongi rahvaesinduse põhiline roll: kontrollida täitevvõimu tegevust, anda oma nõusolek eelarvele, EL kõrgete täitevametnike määramisele. Euroopa Parlamendi ülesanne ja võimalus on ju esindada vahetult kodanikke ning olla seega demokraatlikuks vastukaaluks valitsusasutustele ja ametnikkonnale. RV: Kuidas suudavad Eestist pärit saadikud jääda iseendaks Euroopa poliitiliste suurparteide mõjuväljades? TK: Eesti saadikud suudavad jääda iseendaks, tuginedes eelkõige kindlatele maailmavaatelistele veendumustele. Selles ei pea nad vastanduma olemasolevatele suurtele poliitilistele rühmitustele, kuivõrd nood toimivad põhiliselt samasuguste, seejuures demokraatlike, s.o. üksikisiku õigusi ja arvamusi respekteerivate veendumuste alusel. Euroopa suured poliitilised rühmitused koosnevad ju paljude samalaadsete rahvuslike parteide esindajatest, kellest enamus tuleb väikeriikidest, nad ei vastandu väikestele ega uutele. Isiklik kogemus Euroopa Parlamendist (olin mitmeid aastaid Euroopa Parlamendi ja Riigikogu ühiskomitee kaasesimees) on just see, et Euroopa Parlamenti valitud rahvaesindajatega, eriti oma sõsarpartei omadega, oli hõlpsam ühele lainele häälestuda ning neilt Eesti taotlustele toetust saada kui seda suutsid saavutada meie ametlikud esindajad. Euroopa Parlament ja meie paljud sõbrad seal olid Eestile tähtis täiendav liitlane. RV: Miks tuleb meie inimestel Euroopa Parlamendist kõneldes jutu sisse nii ohtrasti must-valgeid hinnanguid? TK: Must-valgete hinnangute “hindamine” taandub minu arvates meie emotsionaalsetele reageeringutele põhjapanevate uute muutuste suhtes. Ega see teistes maades pole palju erinev olnud. Selliste suurte muudatustega lõimumine, nende omaksvõtmine, neis oma koha leidmine ja uute võimaluste tegelik ärakasutamine võtab aega"); lõimumine jääb alati maha poliitilistest ja majanduslikest arengutest. Must-valged hinnangud osutavad ühele seigale — selliste seisukohtade väljendajad pole siiani võimelised käsitama toimuvat tervikuna, s.o. — hindama tasakaalustatult plusse ja miinuseid, võite ja riske ning kaalutlema nende vahekorda. Ükski põhjapanev muutus, olgu ta suunatud kui tahes positiivsele eesmärgile, pole vaba miinustest. Eriti sajandeid eksistentsiaalselt ohustatud väikerahva puhul on isegi positiivne muutus pahatihti hirmu ja ebakindlust tekitav. Vasturohi on püüd oma hirmude ja emotsioonide nishist välja astuda, üritada leida asjalikku ja mitmekülgset infot (enne rahvahääletust allusid paljud inimesed primitiivsete hirmujuttude mõjule, mis polnud tõsiselt võetavad ega põhjendatavad) ning lõpuks seda muutuvat tegelikkust ise kogeda. Mõnikord on ootamatuks kergenduseks see, et hirme ja emotsionaalseid eelarvamusi tunneme mitte ainult meie, vaid meist palju vanemad ja suuremad. Suuremaid avastusi oli mulle isiklikult Euroopasse astumise ettevalmistusi parlamentaarsel tasandil juhtides see, et ka meie ees tunti hirmu. Tundsid hirmu isegi sakslased ja prantslased. Uus suur laienemine polnud neilegi lihtne ette kujutada. Lõpptulemus oli siiski julgustav — avameelselt oma hirmudest kõneldes avastasime üheskoos, kui sarnased nad on ja kui vähe neil alust in. Hirmul on suured silmad… EEL
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng