Uudiste arhiiv
Euroreferendum: Kui Eesti rahvas ikka ei taha ELi minna, siis ega me sinna saagi!
Eesti Euroopa Liikumise korraldatud briifingul 21. märtsil Tallinnas rahvusraamatukogus ütles Eesti Euroopa Liikumise nõukogu ja Riigikogu liige Toomas Hendrik Ilves, et pole kuigi tõenäoline, et ükski mõistlik valitsus hakkaks Eestit ELi viima rahva tahte vastaselt. «Kui Eesti rahvas ikka ei taha ELi minna, siis ega me sinna saagi,» märkis Ilves.
Riigikogus nii põhiseaduskomisjoni kui Euroopa asjade komisjoni kuuluva Liia Hänni (Mõõdukad) palvel valminud eelnõu seletuskirja kohaselt läheks ELiga liitumiseks rahvahääletusel vaagimisele põhiseaduse nn kolmas akt. Praegune Eesti põhiseadus koosneb kahest aktist: põhiseadusest endast ning selle rakendamise seadusest. Nende kahega võrdset õiguslikku jõudu omava kolmanda akti lisamise eeliseks oleks 14. märtsi kuupäeva kandva seletuskirja kohaselt lihtsus ning seetõttu ka asja olemuse rahvale selgitamise lihtsus. «Euroopa Liiduga liitumiseks ei pea korraldama eraldi rahvahääletust ja eraldi põhiseaduse muutmist,» seisab seletuskirjas. «Selle akti pinnalt on lihtne selgitada välja rahva tahe seoses Euroopa Liitu astumisega ning see tahe ühtlasi põhiseaduse täiendusena fikseerida.» Neli võimalust Põhiseaduse täienduse tarbeks pakuvad justiitsministeeriumi ametnikud eelnõu esimeses paragrahvis välja neli võimalikku sõnastusvarianti. Neist kahe esimese kohaselt Eesti kas «astub» või «võib astuda» ELi. Kolmanda ja neljanda võimaliku sõnastuse puhul mainitakse lisaks ELile ka tema 1992. aastal Maastrichtis sõlmitud asutamislepingut ja selle täiendusi Amsterdamis 1997. ning Nice’is 2000. aastal. Ka kolmandas ja neljandas variandis pakutakse valida terminite «astub» ja «võib astuda» vahel. Vahe seisneb siin eelnõu seletuskirja koostajate sõnul selles, et esimese kahe võimaliku sõnastuse puhul viidatakse ELile tema tänast olemust kirjeldamata, kolmas ja neljas sõnastus viitavad aga just nimelt liidu tänasele arengujärgule. EEL/ Postimees
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng