Uudiste arhiiv
Mis muutub Eesti elus maksumaksja vaatenurgast pärast liitumist Euroopa Liiduga?
Kui palju muutuvad Eesti riiklike maksude laekumised, sh kui palju vähenevad laekumised impordi käibemaksust? Kui suured varalised kohustused tekivad Eestil ELi ees, sh ELi valitsemisaparaadi ülalpidamiseks? Kui palju planeeritakse saada ja milliste valdkondade arendamiseks ELilt toetussummasid? Kas Rahandusministeeriumil on olemas EL liikmelisusega kulutuste tekkimisel vastavate summade kompenseerimise kava riigieelarves või on kava vähendada eelarvelisi kulutusi ja mille arvelt?
Rahandusministeeriumi vastused 1. Kui palju muutuvad Eesti riiklike maksude laekumised, sh kui palju vähenevad laekumised impordi käibemaksust? Eesti maksupoliitikas toimub lähiaastatel Eesti maksualase seadusandluse harmoniseerimine Euroopa Liidu seadusandlusega ja lähenemine ELi nõuetega kooskõlas olevatele maksumääradele: · Käibemaksu baasi ELi Kuuenda Direktiiviga kooskõlla viimisel väheneb maksuvabastuste arv (see on kooskõlas Eesti maksupoliitika põhimõttega: lihtne maksusüsteem koos laia maksubaasiga). · Aktsiisimäärade ühtlustamist ELi nõutud tasemel, mis praeguste määradega võrreldes tähendab aktsiisimäärade tõusu. Euroopa Liiduga ühinedes väheneb laekumine impordi käibemaksust, kuna ELi liikmesriikidest sisseveetavad kaubad ei klassifitseeru impordi alla. Küll aga kajastuvad need kaubad sisetarbimises ja kokku käibemaksu laekumine ei vähene. 2. Kui suured varalised kohustused tekivad Eestil ELi ees, sh ELi valitsemisaparaadi ülalpidamiseks? Eesti peab ELi eelarvesse maksma järgmisi makse: a. Rahvuslikul koguproduktil põhinev maks – iga liikmesriik maksab ELi eelarvesse kuni 1,27% oma rahvuslikust kogutoodangust. ELi 2000. aasta eelarve rahastamiseks oleks Eesti pidanud maksma ca 50,6 mln eurot e ca 792 mln krooni. b. Lisandväärtuse maks – iga liikmesriik maksab ELi eelarvesse kuni 1,4% käibemaksu harmoniseeritud baasist. Eesti makse oleks ca 7,6 mln eurot e ca 118 mln krooni. c. Traditsioonilised ELi omavahendid (põllumajandusmaks ja tollimaks) – iga riik maksab EL-le 75% kogutavast tollimaksust, 25% jääb omale kulutuste katteks. Eesti makse suuruseks oleks ca 9,2 mln eurot e ca 143 mln krooni. Raske on aga öelda, palju sellest kulub just ELi valitsemisaparaadi ülalpidamiseks. 3. Kui palju planeeritakse saada ja milliste valdkondade arendamiseks ELilt toetussummasid? Ajavahemikul 2001–2002 võib Eesti taotleda Phare abi ca 24 mln euro (ca 375,5 mln kr) ulatuses aastas (millest üks osa moodustab abi investeeringuprojektidele). SAPARDi programmi (põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks) aasta eelarve on ca 12 miljonit eurot (ca 187,8 mln kr) ning ISPA abi (keskkonna ja transpordi sektorisse) võib taotleda kuni 36,4 miljoni euro (ca 569,5 mln kr) ulatuses aastas. SAPARD SAPARD on Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava liitumiseelse abi programm aastateks 2000–2006 (või kuni ELiga liitumiseni). SAPARDi toetuste maht kõikidele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele kokku on 520 mln eurot (ca 81,2 mld kr) aastas, Eestile antav toetus on sellest 12 mln eurot e 188 mln krooni. Riigieelarvest lisandub sellele Eesti riigi kaasfinantseerimine ca 63 mln kr ulatuses. SAPARDi rakendamise aluseks on Maaelu Arengu Kava (MAK), mis kirjeldab SAPARDi vahenditest toetatavaid meetmeid. SAPARDiga rahastatavad MAKist tulenevaid meetmed: · põllumajandustootmise investeeringutoetus"); · investeeringutoetus põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemise ja turustamise parandamiseks"); · investeeringutoetus maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks"); · maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetus"); · tehniline abi"); · investeeringutoetus külade renoveerimiseks ja arendamiseks ning kultuuripärandi kaitsmiseks. ISPA ISPA kui ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi eesmärgiks on kandidaatriikide transpordi ja keskkonna infrastruktuuri vastavusse viimine Euroopa Ühenduse infrastruktuuristandarditega ning kandidaatriikide ja ELi liikmesriikide vahelise transpordiühenduse parandamine. ISPA toetab kandidaatriikide ettevalmistamist ELi Ühtekuuluvusfondiga ühinemiseks. Eestil on igal aastal võimalus taotleda Euroopa Komisjonilt ISPA projektide kaasrahastamiseks tagastamatu abina kokku kuni ca 36,4 mln eurot e ca 570 mln kr aastas, sellest: · transpordisektorile 18,2 mln eurot (ca 285 mln kr)") · keskkonnasektorile 18,2 mln eurot (ca 285 mln kr). Keskkonnasektoris toetab ISPA eeskätt joogi- ja heitvee puhastamiseks, jäätmekäitluse parandamiseks ning õhu saastatuse vähendamiseks suunatud investeeringu projektide finantseerimist. Transpordisektoris eraldab Komisjon ISPA vahendeid eeskätt kandidaatriikide ja ELi liikmesriikide vaheliste teedevõrkude rajamiseks vajalike prioriteetsete raudteede, maanteede ning sadamate ja lennujaamade projektide finantseerimiseks. Phare 2000+ Kuni ELiga liitumiseni võib Eesti taotleda Euroopa Komisjonilt Phare abi 24 mln eurot (ca 376 mln kr)aastas. Toetuse määramisel võtab EK arvesse nii rahvastiku arvu, SKP inimese kohta, eelnevalt läbi viidud abiprogrammide tulemuslikkust kui ka kandidaatriigi edusamme ELiga ühinemiseks ettevalmistumisel. Phare abi võib taotleda riigiasutuste ja mittetulundusühingute administratiivse ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks, acquis’ tehniliste nõuete rakendamiseks vajalikeks investeeringuteks ning riikliku arengukava sihtregioonide sotsiaal-majandusliku arengu edendamiseks. 4. Kas Rahandusministeeriumil on olemas EL liikmelisusega kulutuste tekkimisel vastavate summade kompenseerimise kava riigieelarves või on kava vähendada eelarvelisi kulutusi ja mille arvelt? Tasakaalus eelarve põhimõtte juures tuleb selleks kärpida muid kulutusi – milliseid nimelt, selgub eelarve koostamise käigus. ELi liikmemaksude tasumise tõttu aga ükski oluline valdkond rahastamata ei jää. Tuleb arvestada sellega, et Eesti võib ELi eelarvest saada kuni 4% SKPst infrastruktuuri ja regionaalarengu toetamiseks ning 1–2% maaelu ja põllumajanduse toetamiseks. EL LIIKMESRIIKIDE OLEMASOLEVAD JA TULEVASED KOHUSTUSED MAKSUNDUSE VALLAS Jesper Wang-Holm, ELi komisjon Tegevus seaduslikul tasandil Mõningates valdkondades planeeritakse vajaduse ilmnemisel teataval tasemel kooskõlastamist. Näiteks otseste maksude vallas seoses potentsiaalselt mobiilse maksubaasiga nagu ettevõtte tulumaks ja säästude maksustamine. Samas on jõutud seisukohale, et mõningates valdkondades ei ole harmoniseerimine ega kooskõlastamine üldse vajalik nagu näiteks üksikisiku tulumaksu osas. Institutsiooniline, majanduslik ja poliitiline raamistik Institutsiooniline raamistik piirab EMU (European Monetary Union) liikmete rahanduspoliitikat. Nõueteks on eelarve lähedus tasakaalule või eelarve ülejääk. Väljatöötamisel on laiemad majanduspoliitika juhendid, mis näevad ette maksukoormuse alandamise, maksusüsteemide tõhususe parandamise ja läbipaistvuse (lai maksubaas ja madalamad maksumäärad). Samuti plaanitakse vähendada tööjõu maksustamist, eriti madala oskustasemega tööjõu osas. Majandustasandil nähakse liikmesriikide majanduste järjest suureneva vastastikuse sõltuvuse mõju vabaduse mõningasele vähenemisele maksude osas. Ohtu nähakse ka kahjulikus maksukonkurentsis, millega kaasneb maksubaasi kokkukuivamine. Poliitilisest aspektist on asutud seisukohale, et maksustamine on iga riigi suveräänsuse üks põhielement. ELi tasandil nõutakse maksualastes otsustes üksmeelt, mille tõttu on aeglased ka maksualaseid muudatusi kaasa toovad protsessid. Otsene maksustamine Otseste maksude vallas on plaanis ellu rakendada kolm ettepanekut: ettevõtete maksustamise käitumisreeglid (Code of Conduct), säästude maksustamise direktiiv ja intresside ning rojaltite maksustamise direktiiv. Ettevõtete maksustamise reeglid tegelevad ainult kahjuliku maksukonkurentsiga. Reeglid puudutavad ainult neid maksumeetmeid, mis mõjutavad või võivad mõjutada olulisel määral ettevõtte tegutsemise asukohta Euroopa Liidus. Kahjuliku maksukonkurentsi määratlemise põhikriteeriumid: · soodustusi võimaldatakse ainult mitteresidentidele (või mitteresidentidega tehtavatele tehingutele) · soodustusi ei võimaldata siseturu piires, nii et need ei mõjuta riigi maksubaasi"); · reaalse majandustegevuse ja sisulise kohalviibimise puudumine"); · OECD siirdehindade juhendite mittejärgimine"); · läbipaistvuse puudumine. Nende tingimuste oluline kriteerium on nende väga lai tõlgendamine. Kahjuliku maksukonkurentsi vastaste reeglite jõustumise ajakava järgi peaks selline nähtus EList 2005. aastaks täielikult kadunud olema. Kuid juba 2001. aasta lõpuks peavad liikmesriigid kaotama juurdepääsu kahjuliku maksukonkurentsi meetmetele “uutele klientidele". Säästutulude maksustamise direktiivi eesmärgiks on tagada üksikisikute säästudelt teenitud tulude efektiivne maksustamine ELi siseselt, eriti maksustamisele kuuluva intressitulu osas. Eesmärgiks ei ole täielik harmoniseerimine. Direktiivi eelnõu puudutab ainult investeeringutelt saadud tulusid, mis on tekkinud mõnes ELi liikmesriigis ja makstud välja ELi residendile teises ELi liikmesriigis (nn ELi sisene mitteresidentide maksustamine). Intresside ja rojaltite maksustamise direktiivi eesmärgiks on ELi siseselt kaotada kontserni siseste või nende püsiva tegevuskohaga tehtavate intresside ja rojaltite väljamaksete pealt maksude kinnipidamine. Selle ettepaneku initsiatiiv pärineb ettevõtlussektorist ja on ajendatud tõsiasjast, et sellistelt maksetelt maksu kinnipidamise kohaldamisel tekivad tihti mitmesugused maksu administreerimise probleemid, mis võivad viia koguni topeltmaksustamiseni. Euroopa maksupoliitika tulevik 23. mail fikseeris Euroopa Komisjon ELi lähiaastate maksupoliitika prioriteedid: 1. Harmoniseerimine 1.1 kaudse maksustamise harmoniseerimine peab olema kõrgetasemeline (see on juba saavutatud) 1.2 üksikisiku tulumaksu puhul tuleb järgida saavutatud printsiipe (vaba liikumine ELi piires). Viimastel aastatel on neid põhimõtteid kinnitanud järjest suurenev kohtulahendite arv. 1.3 ettevõtete maksustamises tuleb veel palju muuta 2. Mõningane maksukonkurents ELi piires võib olla vältimatu ja aitab kaasa maksukoormuse vähendamisele. 3. Kahjuliku maksukonkurentsi vastu võitlemise jätkamine Offshore’ide maksustamine Keijo Ahtiainen LL.M., OCRA Consulting Populaarsemad offshore’ piirkonnad on Neitsisaared (200 000 registreeritud ettevõtet), järgneb Bahama (üle 80 000 ettevõtte) ning Cayman (enam kui 40 000 ettevõtet). Nn offshore’ide tööstust ähvardavad mitmed asjaolud: 1. Maksuseadused 1.1 reguleerimine juhtimis- ja kontrollorganite asukoha järgi 1.2 CFC regulatsioonid (Eestis nt TMS § 22) 1.3 siirdehinna regulatsioonid 1.4 üldised maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise sätted 2. Riikidevaheline infovahetus 3. Kas maksudest kõrvalehoidumine on seotud rahapesuga Reaalsed probleeme tekitavad initsiatiivid: 1. ELi säästudelt teenitud tulude maksustamise direktiivi eelnõu 2. ELi siseselt ettevõtete maksustamist puudutavad käitumisreeglid. Põhjustena, miks offshore’isid üldse kasutatakse, on liiga kõrged maksumäärad, paremad võimalused maksusid tagasi saada ja võimalus riikidevahelise topeltmaksustamise vältimise lepinguid enda kasuks ära kasutada. Muudeks motiivideks võivad olla poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus ettevõtja asukohamaal, globaliseerumine ja regulatsiooni vähenemine jms. Offshore’isid kasutavad jõukad eraisikud, eriti sellised, kelle varandus kiiresti kasvab. Oma kasvavat rahahulka offshore’i arvele suunates loodetakse, et saadud raha jääb kodumaise maksuameti käeulatusest välja. Samuti kasutavad offshore’ide teenuseid immigrandid ja ekspatriandid (välismaal töötamise võimaluse saamiseks ja neile kohalduva maksukoormuse vähendamiseks). Ettevõtjad kasutavad offshore’ teenustena finantsinstitutsioone, kindlustusinstitutsioone, fondijuhtimist, privaatpangandust, holding-institutsioone. Samuti kasutatakse offshore’ piirkondasid näiteks lennukite ja laevade registreerimiseks. Tulevikus vähendab maksukonkurents maksumäärasid maades, kus need praegu on liiga kõrged. Samuti leiab Euroopa Liidus aset aeglane liikumine maksude harmoniseerimise suunas. Vaatamata rahvusvahelise üldsuse püüetele offshore piirkondade äri piirata, offshore tööstus püsib, kuid selleks on vaja kehtestada uued regulatsioonid. Eesti maksusüsteem ja rahvusvahelise maksundusega seotud probleemid Lasse Lehis dr.iur., TÜ finantsõiguse lektor Alates 1. jaanuarist 2000 kehtib Eestis uus tulumaksuseadus, mille kohaselt ei maksustata residendist juriidiliste isikute teenitud kasumit, vaid maksustatakse jaotatud kasum, samuti erisoodustused, kingitused ja annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud. Selle muudatusega seoses on tekkinud mitmeid probleeme rahvusvahelisel tasandil. Näiteks süüdistatakse Eestit kahjulikus maksukonkurentsis ja varjatud riigiabis. Eesti ei vasta kahjuliku maksukonkurentsi tunnustele, sest jätkuvalt maksustatakse kõikide residentide maailmatulu, ainult maksukohustuse aeg on edasi lükatud. Eestis on avalikud registrid, Eesti maksuamet vahetab maksualast infot, mitteresidentide tulu maksustatakse jne. Süüdistusi riigiabis ei saa tõsiselt võtta, sama hästi võib riigiabiks nimetada näiteks kinke- ja pärandimaksu puudumist või madalat maksukoormust kui sellist. Eesti seadusandja on ise pädev otsustama, millistest maksudest peetakse vajalikuks Eesti riigieelarvet finantseerida. Uue tulumaksuseaduse rakendamisel on esile kerkinud terve rida probleeme seoses mitteresidentide maksustamise ja maksulepingute kohaldamisega. Näiteks on küsitav, kas erisoodustustelt ja kingitustelt makstav tulumaks on samastatav tulumaksuga maksulepingute tähenduses, sest seda maksu võetakse küll tulult, kuid maksumaksjaks ei ole tulu saaja, vaid hoopis väljamakse tegija. Nii võib juhtuda, et mitteresidendile Eestis tehtud erisoodustused maksustatakse topelt. Dividendidelt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt makstavat tulumaksu saab jätkuvalt käsitleda ettevõtte kasumilt võetud tulumaksuga ja rakendada sellele maksule ka lepingu sätteid. Probleeme on ka Eesti residentide poolt välismaalt saadud tulu maksustamisel. Kuna üldjuhul näevad Eesti maksulepingud ette krediidimeetodi rakendamise, siis tuleb jällegi lahendada küsimus, millisest tulumaksust saab Eesti residendist juriidiline isik välismaal tasutud tulumaksu maha arvata. Eesti tulumaksuseadus lubab välismaalt saadud dividendidelt makstud tulumaksu maha arvata Eestis dividendidelt maksmisele kuuluvast tulumaksust. Kontsernisiseste dividendimaksete topeltmaksustamise ärahoidmiseks on ühelt Eesti residendist juriidiliselt isikult teisele residendist juriidilisele isikule (või mitteresidendi püsivale tegevuskohale) makstud dividendid maksuvabad. Selle kohta on tehtud etteheiteid, et selline maksustamine on vastuolus maksulepingute mittediskrimineerimissättega (OECD mudellepingu art 24 lg 5). Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha tulu maksustatakse samadel põhimõtetel nagu Eesti äriühingute tulu, st tulumaksukohustus tekib siis, kui püsiva tegevuskoha kasum võetakse välja. Kui residendiriik rakendab välistulude maksustamisel krediidimeetodit, siis võib ka siin tekkida topeltmaksustamine, kui Eestis teenitud kasumit maksustatakse residentsusriigis varem kui Eestis. Probleemiks võib pidada Eesti maksuameti vähest haldussuutlikkust nii siseriikliku kui rahvusvahelise maksunduse alal. Kuigi Eesti tulumaksuseaduses on olemas sätted siirdehindade (transfer pricing) kohta, samuti nn CFC- sätteid, puuduvad andmed, et Eesti maksuamet oleks suutnud tuvastada mõne mitteresidendi registreerimata püsiva tegevuskoha. Euroopa Liidu nõuetest maksunduse alal Mis puudutab otseseid makse, siis Eestis on täidetud Parent-subsidiary Directive ja Merger Directive nõuded. 1. jaanuarist 2002 jõustub uus käibemaksuseadus, mis on koostatud ELi kuuenda käibemaksudirektiivi nõuetest lähtuvalt. Kuna ka praegu kehtiv käibemaksuseadus juhindub samadest põhimõtetest, siis olulisi muudatusi uus seadus endaga kaasa ei too (välja arvatud mõne maksuvabastuse kaotamine ja eriskeemide sissetoomine, mida varem ei tuntud). Kui spekuleerida teemal, kas Eesti võiks ka Euroopa Liidu liikmena jätkata praeguse tulumaksusüsteemi rakendamist, siis põhimõtteliselt on see võimalik, kuid sel juhul tuleks vabastada tulumaksust ka kõikide ELi liikmesriikide residendist juriidilistele isikutele makstud dividendid. Eesti ühinemine WTO-ga ei toonud endaga kaasa erilisi muudatusi maksusüsteemis, sest Eesti on tuntud liberaalse väliskaubanduse poolest (tollid kehtestati alles 2000. aastal). WTO nõuetest lähtuvalt ühtlustati kodumaiste ja imporditud alkoholi aktsiisimäärad ning laiendati Eesti kaupadele kehtivaid käibemaksuvabastusi ka imporditud kaupadele. Läti maksusüsteem ja offshore’ide maksustamise poliitika Valter Gencs, Ernst & Young Riga Lätis kehtis põhimõte, mille järgi maksuamet sai 20% “boonustasu" kõigilt täiendavalt sissenõutud maksusummadelt. Ilmselt ei ole lugejale eriti raske ära arvata, kuhu selline süsteem viis ja miks see ära kaotati. Omapärane on ka maksurikkumistele kohaldatav trahvisüsteem, kus trahvide määraks on 100–200% alussummast. Välisinvesteeringute meelitamiseks kehtib Lätis spetsiaalne “maksupuhkuse" süsteem ettevõtetele, kes teostavad nõutavas suuruses investeeringu ja mis on registreeritud enne 1995. aasta 1. aprilli. Näiteks miljoni dollari investeerimisel on esimesed kolm aastat maksuvabad ja järgnevad viis aastat kohaldatakse 50% “hinnaalandust". Suurt elevust äratas publikus Läti-Eesti topeltmaksustamise vältimise leping. Teatavasti on Läti mõista andnud, et ei soovi alates käesoleva aasta 1. juunist nimetatud lepingut Eesti ettevõtetele enam kohaldada. Põhjuseks tuuakse, et lepingu sõlmimisel kehtis Eestis 1994. aastast kehtestatud ettevõtte tulumaks määras 26%, Lätis 1995. aastast kehtestatud ettevõtte tulumaks määras 25%. 2000. aastast aga muutis Eesti oma tulumaksusüsteemi nii, et tulumaksu võetakse ainult jagatud kasumilt. Läti väitel ei ole siin enam tegemist topeltmaksustamise vältimise lepingu artiklis 2 nimetatud maksuga, mistõttu Läti ei pea vajalikuks ka enam Eesti ettevõtetele soodustustingimusi kohaldada. Juba välja antud residentsustõendeid aktsepteeritakse kuni käesoleva aasta lõpuni. Kui madala maksumääraga territooriumitest rääkida, siis on Läti erinevalt Eesti nn valgest nimekirjast kehtestanud musta nimekirja, kuhu on kantud piirkonnad, mida loetakse madala maksumääraga territooriumiteks. Lähiaastatel planeerib Läti ettevõtte tulumaksumäära vähendada sujuvalt 25 protsendilt 15-le. Leedu maksusüsteem ja offshore’ide maksustamise poliitika Inga Simonyte, Leedu rahandusministeerium Ettevõtte tulumaksu määraks on Leedus 24% (varem 29). Dividendidele kohaldatakse maksumäära 29%. Reinvesteeritud tuludelt aga tulumaksu ei võeta. Plaanis on ettevõttele kohaldatavaid tulumaksumäärasid veelgi alandada. Käibemaksu standardmääraks on Leedus 18%, vähendatud määrad teatud kaupadele ja teenustele on 5 ja 9 protsenti. Erinevalt Eestist maksustab Leedu aktsiisiga lisaks alkoholile ja kütusele ka suhkrut, kohvi, kalliskive jne. Leedus käimasoleva maksureformi käigus soovitakse vähendada üldist maksukoormust, saavutada stabiilne laekumine eelarvesse, harmoniseerida õigusaktid ELi nõuetega, loobuda ebaefektiivsetest maksudest, muuta maksude administreerimist efektiivsemaks. Madala maksumääraga territooriumil asuvatele juriidilistele isikutele tehtavatele väljamaksetele kohaldatakse tulumaksu kinnipidamist määras 15%. Allikas: Eesti Maksumaksjate Liit ja Rahandusministeerium
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng