Uudiste arhiiv
Enn Soosaar kirjutab eurooplaste ühise keele leidmisest
Kolumnist ja kirjanik Enn Soosaar avaldab järgmisel nädalal pöördumise, mis käsitleb eurooplaste ühise keele leidmise vajadust ja kodanikeühiskonna võrgustikke
Pöördumine annab edasi sõnumi, mida Tallinnas 22-23.3 toimuva Euroopa Kodanikeühiskonna Foorumi korraldajad osavõtjatele, esinejatele, töörühma juhtidele ja avalikkusele soovivad edastada. Lühidalt on sõnum selline – kodanikeühiskond on laienenud Euroopa Liidu ühismaailma sidustaja, kuid kandidaatriikides ei täida ta veel seda rolli. Kodanikeühiskond on peamine keskkond peagi 30 riigist koosneva Euroopa ühiskonna osapoolte suhtlemise, koostöö ja vahetusprotsesside normaalseks sujumiseks. Samas on Euroopa kodanikeühiskond, mis jagab ühiseid väärtusi, ühismaailma looja. Selleks on kodanikeühiskond organiseerunud nii rahvuslikul kui Euroopa tasandil. Kodanikeühiskond ühismaailma sidustajana ei saa olla sektoriline, kuna ta seob selliseid üldisi hüvesid nagu sotsiaalsuhted ja kodanikevoorus (Ruutsoo, 3/2001). Eestis, näiteks, seostatakse kodanikeühiskonda eelkõige kolmanda sektoriga, mis on aga ennekõike majandusvaldkond tootes kaupu ja müües privaatselt tarvitatavaid teenuseid. Pördumine toob välja foorumi eesmärgi toetada ühiskonna sidususe kasvu ennekõike riikides, kes pürgivad EL liikmeteks, mille ühismaailma tegelik olemus on meile veel võõras. Kui ühist identiteeti jagav hulk rahvast, mida võib nimetada ühiskonnaks, on piisavalt seotud läbi ühise maailma, on ta võimeline otsustama, kas nt EL tõstab üksikühiskonna sidusust ja elukvaliteeti. Sest EL ühismaailma tugevus seisneb selle üksikute osade – rahvusriikide – sidususes ja demokraatlikult kokkulepitud ühisväärtustes. Sellepärast on kasvanud viimaste aastate jooksul märgatavalt nn eurogruppide e. organiseerunud kodanikeühiskonna Euroopa tasandi organisatsioonide arv. Nad jälgivad ühisväärtustest kinnipidamist ja taasloovad uusi väärtusi. Eurogrupid pole aga eesmärk omaette – nad kõik tegutsevad mingi huvigrupi eestkostega – olles ennekõike vahend mingi huvigrupi käekäigu parandamiseks. Kuigi märtis toimuvast foorumist Tallinnas võtab näiteks osa Poola mittetulundusühingute alaline esindaja Brüsselis, on üldine tendents Euroopas missioonist, mitte rahvuslikust huvist, lähtuvate eurogruppide kasvule. Foorumil räägivad oma Euroopa tasandi tegevusest nt Eesti keskkonnakaitsjad, kellel on pikaajaline kogemus üle-euroopaliste projektide eestvedamisel, kus on ühendavaks jõuks olnud eelkõige kodanike mure keskkonna säilitamisel rikumatuna, mitte rahvuslik huvi. Samas ei tohi alahinnata Euroopa tasandil kodanikualgatuse korras läbiviidavate tegevuste mõju rahvusliku sotsiaalse kapitali e. usalduse kasvule rahvusriigi kodanike vahel. Kodumaa piiridest väljaspool tegutsedes tugevneb inimese identiteeditunne ja vaimne side kodumaaga. Selle kaudu luuakse tegelikult lisajuurdepääse oma riigi saatuse kujundamisele, mis nõrgalt seotud ühiskonna puhul tehakse tihtipeale ära võõraste poolt. Sarnased organiseerunud kodanikeühiskonna osapooli kokku toovad foorumid on kohaks, kus arutada võimalusi ja pakkuda välja lahendusi elukvaliteeti parandamiseks. EL laienemise kontekstis tähendaks see lahenduste pakkumist olukorrale, kus EL rikaste riikide klubiga liituvad vaesemad riigid – et rikkad ei jääks vaesemaks ja veel vaesed ei tunneks ennast teisejärgulistena e. säiluks Euroopa sidusus. See on küsimus rahvuslike kodanikeühiskondade arengust. Prof Rein Ruutsoo ütleb ühes oma artiklis (RK toimetised 3/2000), et arenenud kodanikeühiskonda orologi omega replica või majanduse keeles väljendatuna iseloomustada kui pikaajalise tasuvusega stabiilset investeerimiskeskkonda. Kuna 2002.a. on järgmist EL valitsustevahelist konverentsi ettevalmistava protsessi keskse teema – EL tulevikudebati – avatud faasi aasta, korraldatakse kõikjal Euroopas sarnaseid foorume püüdmaks leida vastuseid küsimustele, mis puudutavad föderalismi, pädevuste jaotust eri tasandite vahel EL-s, rahvusparlamentide rolli ja Euroopa kodanike ühtseid põhiõigusi. Need väga laiad ja põhimõttelist laadi aruteluküsimused, mis omavad igas riigis eri kaalu ning on seotud kitsamate tulevikuküsimustega (sh sõlmküsimustega, nt Eestis tõstatas need T-H. Ilves). Kodanike foorumitest osavõtjad saavad jagada oma arvamusi ja kogemust, miks teatud küsimused on pälvinud suurema avalikkuse huvi kui mõni teine. Vähem tähtis pole see, et lisaks tulistele aruteludele, mida EL tuleviku temaatika endaga tavaliselt kaasa toob, on Tallinnas toimuval foorumil olulisel kohal harivad tegevused. Näiteks on palutud foorumist osa võtma ECAS-i (European Citizens Action Service) tunnustatud eksperdid Euroopa tasandil lobby- ja kampaaniate läbiviimisel ning avaliku poliitika mõjutamisel. Charities Aid Foundation’i ekspert Brüsselist õpetab kuidas läbi murda Euroopa fondide ja programmide rägastikust ja nendelt oma tegevuse läbiviimiseks lisaressursse taotleda. I Euroopa Kodanikeühiskonna Foorumi korraldustoimkond
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng