Uudiste arhiiv
EUROOPA LIIKUMINE MURES RIIGIKOGU VÕIMETUSE PÄRAST NIMETADA OMA ESINDAJAD EL TULEVIKUKONVENTI
Eesti Euroopa Liikumine saatis 6.juunil Riigikogu fraktsioonide esimeestele ja juhatuse liikmetele avaliku kirja, milles väljendab oma muret RK võimetuse pärast nimetada oma 4 esindajat EL Tulevikukonventi. EL Tulevikukonvendi presiidium on otsustanud luua 6 töörühma, kellel igaühel pureda 2-3 konkreetset Nizza tippkohtumisel tõstatud EL tulevkuküsimustega seotud alaküsimust. KLIKI et vaadata, mis küsimustega 6 töörühma tööd juba sel kuul alustavad.
AVALIK KIRI RIIGIKOGU JUHATUSELE JA FRAKTSIOONIDE ESIMEESTELE SEOSES RIIGIKOGU ESINDAJATE NIMETAMISEGA EL TULEVIKUKONVENTI Kodanikeühendus Eesti Euroopa Liikumine, kelle eesmärk on toetada kodanikualgatuse korras Eesti integreerumist Euroopasse, sh EL-i, tunneb sügavat muret Riigikogu poliitiliste jõudude suutmatuse pärast nimetada EL Tulevikukonventi oma, st. kodanike, esindajaid. Leiame, et kiire ja otsustav samm esindajate nimetamiseks tuleb astuda ilma viivitusteta, sest 6. juunil istungit pidav konvendi üldkogu otsustab 6 valdkondliku töörühma moodustamise, kuhu saab igast riigist kuuluda 1 esindaja. On kahetsusväärne, et hetkel on Eestil välja panna 4 esindajat (2 valitsuse ja 2 Riigikogu poolt) 6 asemel, mistõttu kaob Eestil võimalus mõjutada konvendi tulevikuküsimuste kahte valdkonda, kui Riigikogus jätkub sisepoliitilise taustaga võitlus asendusliikmete nimetamise üle, mis otseselt kahjustab meie välispoliitilisi prioriteete ja mainet. Töörühmad raporteerivad oma töö tulemustest konvendi presiidiumile juba käesoleva aasta septembris, st. iga päev alates tänasest vähendab Eesti võimalusi sisulistes aruteludes kaasa rääkida. Selleks, et vähendada erakondade vahelisi kemplusi, teeb Eesti Euroopa Liikumine RK juhatusele ja kõikidele fraktsioonide esimeestele ettepaneku lähtuda 2 asendusliikme nimetamisel järgmistest kriteeriumitest: 1) asendusliige peab olema silmapaistev poliitik, kes on oma Euroopa Liidu teemaliste sõnavõttudega silma paistnud nii parlamentaarsetel kui avalikel debattidel"); 2) peab omama reputatsiooni ja tuntust Euroopa välispoliitilisel areenil"); 3) peab olema võimeline tegema meeskonnatööd ja seisma Eesti huvide eest olenemata meeskonna liikmete maailmavaatelistest erinevustest"); 4) peab omama kogemust suhtlemisel kodanikeühiskonna esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad EL tulevikust, samuti tundma kodanikeühiskonna toimemehhanisme"); 5) vähemalt 1 asendusliige peab olema naissoost, et tagada naiste minimaalnegi esindatus Eesti delegatsioonis Lisaks palub Eesti Euroopa Liikumine Riigikogu juhatusel kaaluda võimalust nimetada konvendi kaks asendusliiget oma otsusega juhul, kui RK poliitilised jõud ei näita selles küsimuses üles konstruktiivsust. Siinkohal olgu ära toodud põhjus, miks Eesti Euroopa Liikumine on mures meie 2 esindaja puudumise pärast konvendis, sest alltoodud töörühmade ette seatud küsimused puudutavad otseselt Eestit, kui EL tulevast liiget. Kahes küsimusteringis eestlastel hetkel võimalus mõju avaldada puudub. Küsimused, millele konvendi liikmetest moodustatud 6 töörühma peavad presiidiumile selle aasta septembriks lahendusi pakkuma, on järgmised: Töörühm 1: Kuidas kindlustada kontrolli subsidiaarsusprintsiibi järgmise üle? Kas selleks on vaja sisse viia kontrollimehhanism või mingi protseduur? Kas see mehhanism peaks olema oma loomult poliitiline või juriidiline? Töörühm 2: Põhiõiguste harta on otsustatud liita EL lepingutega: kuidas see peaks välja nägema ja mis peaks selle tulemusena muutuma? Millised oleks Euroopa Ühenduse / Liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga liitumise tagajärjed? Töörühm 3: Milline oleks tagajärg, kui EL-i sõnastataks selgelt kui juriidilist isikut ning otsustatakse liita EL ja Euroopa Ühendused kui iseseisvad juriidilised isikud? Kas seda võiks käsitleda kui panust EL Lepingute lihtsustamise protsessi? Töörühm 4: Milline roll on rahvusparlamentidel praeguses EL-i otsustusprotsessis? Millistes liikmesriikides on rahvusparlamentide kaasamine tõhusam ning mis põhjusel? Kas on olemas vajadus uute protseduuride/mehhanismide järele liikmesriigi ja/või Euroopa tasandil? Töörühm 5: Kuidas peaks tulevikus suhtuma EL-i “täiendavasse” (kõik see, mis ei ole EL-i ainupädevuses) pädevusse? Kas liikmesriikidele peaks olema tagatud ainupädevus küsimustes, milles EL-l on täna täiendav kompetents või tuleks valdkonniti täpselt sõnastada EL täiendava kompetentsi piirid? Töörühm 6: Ühisraha kasutuselevõtt võimaldab tihedamat majandus- ja finantsalast koostööd. Millise vormi võiks selline koostöö tulevikus võtta? EEL
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng