Uudiste arhiiv
EEL ÜLDKOGU VALIS RIIVO SINIJÄRVE UUEKS PRESIDENDIKS
27. juunil toimunud EELi korraline üldkogu valis ühingu uueks presidendiks aktiivse liikme, endise välisministri ja saadiku, praegu Eesti Raudtee tegevjuhi asetäitjana töötava Riivo Sinijärve. Üldkogul toimunu kohta rohkem KLIKI
1. Üldkogu otsusega on liikumise uue juhtkonna kooseis järgmine: President Riivo Sinijärv. Nõukogu liikmed: 1. Tarmo Pikner, Saare maavalitsuse osakonna juhataja 2. Kristiina Ojuland, välisminister 3. Andres Mägi, TÜ üliõpilane 4. Enn Soosaar, kolumist ja tõlkija 5. Toomas-Hendrik Ilves, Riigikogu liige 6. Paavo Palk, ELIS-e nõunik 7. Ivar Tallo, sotsiaalteadlane 8. Denis Matrov, Euroopa Noored Föderalistid-Eesti president 9. Merle Krigul, Strateegiliste Algatuste Keskuse projektijuht 10.Anna-Maria Galojan, TÜ üliõpilane ja Kohtla-Järve Noorte Poliitikute Kooli juht 11.Tõnu Karu, Tallinna linnavalitsuse ametnik 12.Olav Aarna, EBS rektor 13.Peeter Tulviste, akadeemik 14. Kristi Raik, Soome Välispoliitika Instituudi teadur Revisjonikomisjoni liikmed: 1. Jelena Vilbaum, Tallinna Linnamisjoni tegevdirektor 2. Liis Variksaar, Välisministeeriumi ametnik 2. EEL tegevusprioriteedid perioodil 2002-2003: 1. Prioriteet A: Osalemine Euroopa Liidu tulevikudebatis 2. Prioriteet B: EL-ga liitumise küsimuses läbiviidava referendumi positiivse tulemuse saavutamisele kaasa aitamine 3. Prioriteet C: EELi info- ja tugiprogrammi arendamine 3. Kinnitati 2003.a. eelarve mahus 2 444 712,- 4. Kinnitati põhikirja muudatus, mis reguleerib täpsemini EELi piirkondlike organisatsioonide õigusi ja kohustusi. Esimene piirkondlik organisatsioon moodustatakse Ida-Virumaal Kohtla-Järvel. Sealne organisatsioon hakkab koostöös Inimõiguste Instituudi Ida-Viru esindusega toimima ka kui EELi Ida-Viru tugikeskus. Septembris moodustatakse Lõuna-Eesti tugikeskus asukohaga Tartus. Eelläbirääkimised Lääne-Eesti tugikeskuse moodustamiseks käivad. Põhja-Eesti tugikeskusena tegutseb EELi büroo (Tõnismägi 2) 5. Anti kätte Aasta Eurooplane 2001 tiitlid Erki Bahhovskile, Reet Valingule, Avatud Eesti Fondi esindajale Mall Hellamile, Saaremaa Eurohouse esindajale Kaie Rõõm-Laanetile ja Viljandi õpetajale Irene Artmale 6. Võeti vastu üldkogu avaldus EL tuleviku teemal, millega EEL sõnastas oma seisukohad ELi institutsionaalsest ning välis-ja julgeolekupoliitilisest tulevikust, et anda Eesti kodanikuühiskonna poolne panus EL tulevikukonvendi arutlustesse konvendi juurde loodud kodanikuühiskonna foorumi kaudu. Vt avalduse täistekst allpool. Seisukohad edastatakse personaalselt Eesti esindajatele tulevikukonvendis, avalikkusele ning Rahvusvahelisele Euroopa Liikumisele. ***************************************************** Eesti Euroopa Liikumise seisukohad EL tulevikust Eesti Euroopa Liikumine on sõnastanud oma seisukohad ELi institutsionaalsest ning välis-ja julgeolekupoliitilisest tulevikust, et anda Eesti kodanikuühiskonna poolne panus EL tulevikukonvendi arutlustesse konvendi juurde loodud kodanikuühiskonna foorumi kaudu. Eesti Euroopa Liikumise hinnangul on tulevikukonvendi otsustel suur poliitiline kaal, sest need kujunevad laial konsensusel ning annavad nii suuna 2004.a. kogunevale ELi liikmesriikide valitsustevahelisele konverentsile, kus tuleb teha õiguslikult siduvad otsused. EELi on eesmärk ärgitada Eesti avalikkust aktiivsemalt mõtlema, millise ELiga me sooviksime liituda. EEL loodab, et rahvusvahelises suhtluses osalevad poliitikuid, eelkõige Eesti ja teiste riikide esindajaid tulevikukonvendis, toetavad allpool esitatud seisukohti. Lähtuvalt debati arengust on EELil lähitulevikus kavas esitada omapoolsed seisukohad ka teistes Eesti jaoks olulistes küsimustes. EEL soovib, et Eesti kui väikeriik taotleks endale ELis aktiivset ja mõjukat osa, kuid selle eeldus on paindlikkus, selge tulevikunägemus ja järjekindel töö. Demokraatlik valitsemine Eesti Euroopa Liikumise meelest on meile liikmesriigina esmatähtis demokraatlik, tõhus ja lihtsam otsustusprotsess Euroopa Liidus. Eesti Euroopa Liikumine leiab, et Eesti huvides on ELi: 1. Konstitutsioon ja selgelt sõnastatud põhiõigused. Leiame, et konstitutsioon, kus on kirjas EL üldised eesmärgid, institutitsioonid, eesmärkide saavutamise mehhanismid ja EL kodanike põhiõigused, kaitseb nii EL kodanikke kui ka liikmesriike ühiste institutsioonide võimupiiride ületamise eest. See on Eesti, kui väikeriigi seisukohalt oluline tagatis liikmeksolemisele. 2. Pädevuste muutmine. Me tahame läbipaistvamat, lihtsamat, kodanikelähedasemat ELi, kus poliitiline vastutus on selgelt määratletud, st. soovime integratsiooni süvendamist. Kui EL jääb valitsustevaheliseks, esindavad liikmesriike ka edaspidi esmajoones valitsused. Eesti Euroopa Liikumise kui kodanikuühenduse seisukohalt jääb selline EL kodanikele kaugeks ja kättesaamatuks. Toetame Soome ametlikku seisukohta tugevast Euroopa Komisjonist, sest see kaitseb Eesti kui väikeriigi huve suurte diktaadi eest. Tugevatest institutsioonidest ja selgetest reeglitest on abi eelkõige Eesti sugustele väikestele ja nõrkadele, mitte niivõrd suurtele ja tugevatele, kes saavad niigi hakkama. Oleme ühel meelel soomlastega, et tänu tugevatele ühistele reeglitele ei saa suured liikmesriigid oma tahet peale suruda ega ohje enda kätte võtta väikestega arvestamata. Euroopa Liidu tegevusvaldkondade määratlemisel tuleb jätkuvalt lähtuda subsidiaarsuse põhimõttest. Integratsioon kui liikmesriikide ühine tegevus Euroopa Liidu raames saab laieneda vaid valdkondadesse, mida üksikute liikmesriikide kaupa ei saa edukalt lahendada (nt. võitlus kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooniga). 3. Läbipaistvus ja avatus. Me tahame, et Euroopa Liidu kõik institutsioonid oleksid avatud ja nende tegevus läbipaistev. Selline EL tagab juurdepääsu otsuste tegemisele ja mõjutamisele ennekõike tavakodanikule. 4. Euroopa Liit kui tervik. Mitmekiiruseline Euroopa ei ole liikmesriikide huvides, sest muudaks institutsionaalsed lahendused veelgi keerulisemaks ja kodanikele arusaamatuks. Seetõttu soovib EEL ühtset ELi, kus kõik liikmesriigid on kaasatud kõigisse ühistesse tegevus-ja otsustusvaldkondadesse. Välis – ja julgeolekupoliitika Tugev ühine välis- ja julgeolekupoliitika on vajalik selleks, et Euroopa riigid suudaksid mõjutada globaalseid arenguid ja kaitsta end võimalikult tohusalt nn. uute ohtude, sh. terrorismi, piireületava kuritegevuse, illegaalse immigratsiooni ja keskkonnaohtude eest. Eesti-suguse väikeriigi võimalused nendes valdkondades üksi tegutseda on äärmiselt piiratud. Sellest tulenevalt oleme välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes järgmistel seisukohtadel: 1) Toetame EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning kaitsedimensioon arendamist, sest Eesti huvides on võimalikult aktiivne osalemine rahvusvahelises julgeolekualases koostöös"); 2) Tugeva EL ühise välispoliitika kaudu saab Eesti aidata kaasa Eesti-Vene suhete positiivsele arengule ning Venemaa ja lääne vahelise koostöö tugevdamisele Eesti huvisid arvestades"); 3) Ühine piirivalve, kui osa EL-i kaitsedimensioonist. Koostöö piirivalve valdkonnas aitab säilitada Eesti-sarnaste piirialade stabiilsust.
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng