Uudiste arhiiv
Analüütikud: Eesti palgatõus kiireneb ühinemisel Euroopa Liiduga
Juhtivate majandusanalüütikute seas läbiviidud küsitlus näitab, et Eesti keskmise palga kasv osutub Euroopa Liidus kiiremaks kui liidust välja jäädes. Palgatõusu toetab eelkõige majanduskasv, mis Euroopa Liiduga ühinemisel kiireneb tänu abiprogrammidele ja suurenevatele välisinvesteeringutele.
15 majandusanalüütikut prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk on kolme aasta pärast 7500 krooni kuus. Analüütikute hinnangul kasvab Eesti liitumisel Euroopa Liiduga aastaks 2010 keskmine palk 11 900 kroonini, liidust välja jäädes 10 600 kroonini. “Kiirema palgatõusu põhjustab ühinemisel Euroopa Liiduga majanduse kasvutempo kiirenemine,” ütles Eesti Panga osakonnajuhataja Tanel Ross. Analüütikud hindavad, et ühinemisel Euroopa Liiduga on Eesti keskmine sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalkasv aastatel 2005-2010 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,5 protsenti aastas. Mitteliitumisel hinnatakse nii SKT kui reaalpalga aastaseks kasvuks samal perioodil 4 protsenti. Ekspertküsitluse kohaselt toob Euroopa Liiduga ühinemine kaasa tööpuuduse ning intressimäärade alanemise. Liitumine EL-iga põhjustab ka veidi kõrgema inflatsiooni. ”Analüütikute prognooside kohaselt on hinnatõus Eestis ühinemise korral Euroopa Liiduga veidi kiirem kui mitteühinemisel,” märkis Tanel Ross. “Oluline on aga rõhutada, et Euroopa Liidus olles kasvab meie elanike ostujõud kiiremini kui liidust välja jäädes.” Majandusanalüütikute prognooside kohaselt suureneb EL-iga liitumisel pensioni- ja tervishoiukulutusteks mõeldud raha hulk. “Ka sotsiaalkulutusteks laekub EL-iga liitudes raha rohkem seetõttu, et majanduse kasvutempo kiireneb,” selgitas Tanel Ross. Küsitluse viis juulis 2002 läbi Riigikantselei EL teabekeskus, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele. Küsitlusele vastas 15 analüütikut: Tanel Ross (Eesti Pank), Ruta Eier (Majandusministeerium), Heido Vitsur (Majandusministeerium), Andrus Säälik (Rahandusministeerium), Jüri Sepp (Tartu Ülikool), Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Teet Rajasalu (TTÜ Eesti Majanduse Instituut), Sven Kunsing (Eesti Ühispank), Anne Karik-Uustalu (Sampo pank), Erik Terk (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Kalev Kukk (Eesti Panga Nõukogu), Marit Paalberg (Nordea pank), Erika Sisask (Statistikaamet), Jaanus Raim (Tallinna Tehnikaülikool), Hardo Pajula (EBS). Samasisulise majandusanalüütikute ekspertküsitluse viis EL teabekeskus läbi ka mullu suvel. Tänavuste ja mulluste prognooside vahel olulisi erinevusi pole. Lisainfo: Hannes Rumm, riigikantselei EL teabekeskuse juhataja telefon 693 5953, 052 37 525 e-post Tanel Ross, Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja telefon 668 0882, 050 14 726
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng