Uudiste arhiiv
Eesti Euroopa Liikumine on seisukohal, et EL Põhiõiguste harta tuleb muuta EL põhilepingute siduvaks osaks protokollina ja Hartast kujuneks üks peamisi alustalasid EL põhiseaduslikule tekstile
Eesti Euroopa Liikumine kujundas EL Tulevikukonvendi Eesti Kodanikuühenduste Kontaktgrupi põhiõiguste harta staatuse töörühma jaoks välja oma seisukohad neljas põhiõiguste harta staatust puudutavas küsimuses
1. Kuidas viia EL põhiõiguste harta (edaspidi Harta) sisse EL aluseks olevatesse lepingutesse? 1.1 Muuta harta siduvaks protokollina ja Hartast kujuneks üks peamisi alustalasid EL põhiseaduslikule tekstile 1.2 Üldiselt harta suurendab ELi populaarsust tavakodanike silmis. Siinkohal jäid meie töörühma liikmed eriarvamusele, sest osa arvas, et Harta muudab tõenäoliselt õigussüsteemi keerukamaks, suurendab ametnike-bürokraatide hulka ja laiendab ELi tegevusvaldkondi kui teised leidsid vastupidist – põhiõiguste kaitse muutub tavakodanikele arusaadavamaks, sest see muutub liikmesriikidele kohustuslikuks. See, et Harta liitmine muudab olemasolevat sammaste süsteemi, millest rahvas ei pruugi aru saada, ei olnud üldise arvamuse kohaselt oluline – oluline on liitmisest tulenev praktiline väärtus tavakodanikele (sõltudes lõplikult Luxembourgi ja Strasbourgi kohtu pädevuse jaotusest) 1.3 Tuleb vaadata üle kogu olemasolevate Lepingute sidusus Hartaga 1.4 Kaotada kattuvad punktid Lepingutes ja Hartas 1.5 Harta põhilepingutesse viimise lõpptulemus peaks olema ühiste Euroopa väärtushinnangute "kataloogi" seadustamine 2. Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga (edaspidi EIK) ühinemine 2. 1 Pooldame ELi täielikku ühinemist EIKga, sest see tähendab de facto status quod, kuna liikmesriigid juba on konventsiooni liikmed. Täielik ühinemine kaotaks põhimõtteliselt praeguse sammaste süsteemi, eriti 2 ja 3 mille üle Euroopa Kohtul puudub reaalne kontroll (praeguse 3. samba integreerimisel 1-sse omab just Harta keskset tähtsust olles raamistikuks nn Area of Freedom, Security and Justice põhimõttele, mille eest EL soovib seista) 2.2 Eestile kui kandidaatriigile on oluline see, et Harta staatus ei muudaks kuidagi meie EL-ga liitumise tingimusi 2.3 Harta uuenduslikkus seisneb just nelja põhilise õiguse ühendamises (klassikalisemad poliitilised ja inimõigused ning majanduslikud ja sotsiaalsed). Küsimus jääb kuidas tagada EIK-ga liitumisel, et ka nt biotehnoloogia arengust tulenevad põhiõigustega ristuvad küsimused oleks EIK-ga kaitstud? 2.4 Mõned töörühma liikmed olid kriitilised Euroopa Inimõiguste Kohtu suhtes ennekõike selle kurjategijate sõbralikkuse pärast, mistõttu kannatab EL-i maine (eelkõige Lääne-Euroopas, kus kohtust enam kogemust), sest rahvas peab seda juba praegu EL-i osaks. Mida enam EL ennast Harta rakendamisse vahetult segab, seda halvem EL mainele 3. Euroopa Kohtu pädevuse laiendamine 3.1 Kuna Harta funktsioon on tagada EL pädevuses olevate poliitikate vastavus põhiõigustele ei tasu ega pole vaja Euroopa Kohtu pädevusi seoses Hartaga suurendada. Senises pädevuste ulatuses tagab võimude lahususe senine Euroopa Kohus. 4. Üldised arvamused poolt ja vastu Poolt 1. Kuna EL-il on kodanike üle niikuinii palju võimu (ka juhul, kui EL jääb suhteliselt valitsustevaheliseks), on hea, et seda võimu ka selgelt piiratakse ja kontrollitakse, millele Harta seadustamine kaasa aitaks 2. Meil on vaja tugeva subsidiaarsusega föderaalset EL-i, sest tavainimesed on vastu sellele, et nende eest otsustaks Brüsselis seda, mida nad tahavad ise otsustada või mõjutada. Harta liitmine põhilepingutega tagab selle. Vastu 1. Eestis mõjub Harta siiski pigem negatiivselt ning seda tasub arvestada (föderaalsed sugemed) 2. Praegune EL arengutempo ei ole kodanikele vastuvõetav, sh. see, et EL hakkaks otseselt tegelema põhiõiguste kaitsega 3. Kui föderaalsus kedagi reaalselt ohustab, siis ikkagi väikeriike. Seetõttu tasub siingi läheneda eelkõige ettevaatlikult-alalhoidlikult 4. Harta süvendab muljet moving target 'ist e. ebastabiilsusest (st. harta liitmisest põhilepinguga tulenevad kõrvalmõjud, vt. nt p 1.3 ja 1.4)
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng