Uudiste arhiiv
Liikumise Jah Euroopa Liidule ja Haridusfoorumi korraldatud seminari osalejad toetasid Eesti liitumist EL-ga
18. juunil Tallinna Reaalkoolis toimunud seminaril "EUROOPA LIIDUGA LIITUMINE- MÕJUD EESTI ISESEISVUSELE JA INIMESTE HEAOLULE" osalejad, kelle hulgas oli näiteks Riigikogu liige Siiri Oviir, Falck Eesti esimees ja Jah liikumise eestkõneleja Peeter Tohver, majandusteadlane Heido Vitsur, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Marek Strandberg jpt, toetasid Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
Seminaril käsitleti liitumise plusse ja miinuseid läbi kahe aspekti: heaolu kasv ja iseiseisvuse küsimus. Rida tunnustatud majandusteadlasi, eksperte, poliitikuid ja EL huvilisi leidsid pärast sisukaid paneelarutelusid ja rühmatööd (kus esitati kõikidele osalejatele üks küsimus: MIDA VÕIB EUROOPA LIIDUGA LIITUMINE KAASA TUUA JA MIKS?) järgmist: (kokkuvõttev analüüs on koostatud rühmatööd jälginud sotsioloogide poolt) Üldiselt arvas enamik töörühmades osalenuid, et Eesti peaks ELiga liituma, aga samas oli neil siiski palju hirme ja kahtlusi sellega seoses. Mitmed kahtlused tulid aga Eesti hetkeolukorrast lähtuvalt. Samas arvati, et suurem oht on see, kui sellise väikese vaese riigina üksi EList välja jääksime (aga kahju, et ei ole analüüsitud, mis siis täpselt juhtuks). Mitmed lähenesid teemale sellest küljest, mida Eesti peaks ISE ära tegema, et liitumine talle kasulikuks kujuneks ning et see kõik on meie enda kätes. Siinkohal tuntaksegi muret, kas me aga saame sellega ise hakkama. Kogu rahvas peaks oma riigi heaolu nimel ühiselt tegutsema. Vajame nõustamist ja teavet, et olla valmis liitu astuma ja olla võrdväärne partner. Eesti peaks muutuma sotsiaalsemaks ja solidaarsemaks. Oli ka üks mõte, et Eesti peaks lihtsalt neid ELi reegleid järgima nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik- kui leping niimoodi koostada. Kuigi selleks läheb aastaid, et Euroopa tasemele jõuda, on perspektiiv olemas, mõeldes lastele, tulevikule. Järgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud konkreetsed punktid osalejate mõtetest, mida võib ELiga liitumine Eestile kaasa tuua. Oli ka vastukäivaid arvamusi (nt on tööturu avanemine ja välismaal õppimisvõimaluste suurenemine nii positiivne kui hirmutav jms). Positiivset: · Seoses liitumisega laieneb koostöövõrgustik Euroopa maades. Äriringkonnad nii Idas, ELis kui mujal maailmas loodavad Eesti ELi astumisel koostööd laiendada ja tihendada. · ELis olevate väärtuste võimalik integreerumine Eesti ühiskonda. · Riik ja ametnikud peavad riiklikul tasandil enam ette planeerima ja strateegilisemalt mõtlema. Bürokraatia paneb meie ametnikke enam pingutama ja õppima. · Majandusliku arengu seisukohast on Eesti liitumine ELiga väga vajalik, see võib tuua Eestisse suuri investeeringuid. · ELile on Eestil ka midagi õpetada, näiteks kuidas korraldada avalikku haldust elektrooniliselt ja väga efektiivselt. · Noorte õppimisvõimalused laienevad ja seega ka võimalus paremaid teadmisi omandada. · Samuti avarduvad karjäärivõimalused. · ELi riikides pööratakse suurt tähelepanu erivajadustega ja puuetega inimestele ning nende kogemustest saab Eesti suurt abi. · Liitudes muutub ehk ka eestlane suhtlejamaks, avatumaks, solidaarsemaks, stressivabamaks, ehk väheneb ameerikalik pideva edu mudel. · Õpetajad loodavad hariduspoliitika paranemist, läbimõeldud projekte, õppekavade muutusi keeleõppe suurendamise koha pealt. Kartusi-kõhklusi: · On oht, et Eestist kaob ka see viimane tööstus ja tootmine, mis siin on ja eestlaste osaks saab ainult teenindada ja olla odav tööjõud. Eestist võib saada perifeeria. Kartus, et nõrgemad jäävad nõrgemaks. · Kas me saame hakkama meile antud ressursside otstarbelise kasutamisega? · Muret tekitab, et Eesti liberaalne lähenemine koos ELi rahadega võib saada Eesti keskkonnale hävituslikuks. · Erivajadustega inimeste toetusraha on vähendatud ja seetõttu on neil kõhklusi selles vallas ka ELi suhtes. Ka pensionäridele teeb muret, et võibolla nende olukord liidus üldse ei parane, kuna sotsiaalpoliitikas jääb suveräänsus vabariigile. · Hirmutab väga jäik ja aeganõudev bürokraatia. · Et ELi majanduslikule tasemele järgi jõuda, peame tunduvalt kiiremini arenema kui EL keskmiselt. Kiire majanduslik areng võib samuti hakata pidurduma ELi bürokraatia tõttu. · Oht, et tõukefondid asendatakse (mitte ei tule raha juurde) nende samade rahadega, mis ette nähtud Eesti tööturupoliitika eelarves. · Euroopa Liidus on majandus väga tähtsal kohal, mis võib tekitada probleeme väikestele kultuuridele, mille huvid võivad jääda majanduslike huvide varju. · Hirm, et paljud noored, kes Euroopa avanedes välismaale õppima lähevad, ei tule enam tagasi. Samuti hirm vananeva tööjõu ees, kui noored ja edukad välismaale tööle siirduvad. · Kahtlused tööpuuduse vähenemise suhtes. · Meie looduskeskkonnas leidub veel piisavalt Euroopas haruldasteks saanud loomaliike ja see võib kutsuda siia jahimehi, mis võib seada ohtu meie praeguse looduskoosluse. · Ühinedes võib kujuneda migratsioonist oht eesti rahva kadumisele. · ELis pole primaarne mitte kultuur, vaid suurliidu teostatav ja kontrollitav majanduspoliitika. Oht, et kultuurimajad, koolid jm ei suuda täita ELi majanduslikke norme ja suletakse. · Kartus selle ees, kui Venemaa peaks ka ELi astuma. Negatiivset: · Euroopa keskmise taseme saavutame alles 20-50 aasta pärast, ei toimu mingit järsku sotsiaalmajanduslikku hüpet. · Eestisse hakkab tulema n-ö laisk raha- osa naudib seda ja elab hästi, samas, ebaõiglaselt ilma võib jääda see osa ühiskonnast, kel pole vastavat kompetentsi ja marginaliseeruvad veel rohkem. · Eesti iseseisvuse vähenemine · Nähakse paralleele endise Nõukogude Liiduga. · Eesti kodanikualgatus kui üks olulisi konstruktsioone identiteedi hoidmisel on veel liialt nõrk, et olla valmis ELiga liitumiseks.
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng