Uudiste arhiiv
10 FAKTI EUROOPA TULEVIKUKONVENDI TÖÖST JA PÕHISEADUSLIKU LEPINGU PROJEKTIST
Loe edasi...
1. Tulevikukonvendi töö lõpptulemuseks on Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu projekt. See sündis 16 kuud kestnud vaidluste tulemusel ja on kompromissiks paljude erinevate nägemuste vahel. Uus leping muudab Euroopa Liidu töövõimelisemaks ka tänasest märgatavalt suurema liikmeskonnaga. 2. Konvendis koostatud põhiseadusliku lepingu projekt on lähtekohaks sügisel algavale valitsustevahelisele konverentsile, kus riikide valitsustel on veel võimalus muuta mõningaid lepingu punkte. Ka Eesti valitsus taotleb mõningates valdkondades kindlasti teksti parandamist. 3. Uue lepinguga ei muutu kuigivõrd Euroopa Liidu sisu – paljud põhimõtted, mis olid juba varem olemas, on nüüd kirjas ühes tekstis. Euroopa Liit säilib riikide liiduna – ka uus põhiseaduslik leping on leping Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. 4. Kogu Euroopa Liidu, lepingute ja õigusaktide süsteem on nüüd lihtsam. Kolme lepingu asemel on üks ja lihtsustub õigusaktide vastuvõtmine – üldreegliks saab enamushääletuse kasutamine valitsustevahelistes otsustuses ning Euroopa Parlamendi kaasamine liidu seadusandluse väljatöötamisse liikmesriikide valitsuste täieõigusliku partnerina. 5. Põhiseaduslik leping tagab liikmesriikide võrdsuse. Euroopa Komisjonis roteeruvad volinike kohad riikide vahel võrdsuse alusel ja samuti eesistumisel ministrite nõukogus. 6. Põhiseaduslik leping suurendab demokraatiat otsusetegemisel, kuna suureneb valitud kogude pädevus. Euroopa Parlament kaasatakse seaduste väljatöötamisse liikmesriikide valitsuste täieõigusliku partnerina. Samuti suureneb riikide parlamentide, sh Riigikogu, roll Euroopa Liidu tasemel – parlamendid hakkavad hindama uute Euroopa eelnõude vastavust lähimuse põhimõttele, st kas sellist akti on üldse vaja vastu võtta Euroopa Liidu tasemel. 7. Meie jaoks olulistes ja tundlikes küsimustes nagu maksustamine, sotsiaal- ning välis- ja julgeolekupoliitika säilitatakse otsuste tegemisel liikmesriikide ühehäälsuse nõue. 8. Põhiseadusliku lepingu teksti lisati ka 2000.a deklaratsioonina vastu võetud Euroopa põhiõiguste harta. See tagab kodanike põhiõiguste ja –vabaduste ühetaolise kaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil. 9. Põhiseaduslik leping sätestab esmakordselt Euroopa Liidust väljaastumise korra, kusjuures mingeid tõkkeid või piiranguid lahkuda soovijatele ei tehta. Lahkumise võimalust aktsepteeriti ka varem, kuid õiguslikult oli see reguleerimata. 10. Osalemine konvendi töös andis Riigikogu ja Eesti valitsuse esindajatele väärtuslikke kogemusi, kuidas toimida Euroopa Liidu liikmesriigina. Lisaks teadmiste ja kontaktide omandamisele tutvustasime Eestit kui EL küsimustes selget nägemust omavat aktiivset ja koostöövalmit väikeriiki. DEBATI LÜHIÜLEVAADE Euroopa tulevikudebati ellu kutsumine Euroopa Liidu arengus on tänaseks saabunud kaalukas hetk: ees on Euroopa ida ja lääneosa taasühendamine ning valikud ühistegevuse uue taseme arendamiseks. Samaaegselt soovitakse ka muuta liit avatumaks ja arusaadavamaks tavakodanikele ning tagada, et viimased tunneksid, et liit tegeleb neile oluliste asjadega. Nende suhteliselt praktiliste küsimuste kõrval tõusetusid üha sagedamini küsimused liidu üldisest tulevikust: Milline on integratsiooniprotsessi lõppeesmärk? Kuidas tagatakse demokraatlikkus ja läbipaistvus liidu struktuurides? Kui kaugele geograafiliselt Euroopa Liidu laienemine ulatub? Mis saab rahvuslikest eripäradest ja rahvuskultuuri arendamisest? Kuidas muuta liit kodanikulähedasemaks? Nende ootuste täitmiseks ja Euroopa tuleviku paremaks kujundamiseks võeti 15. detsembril 2001 Laekenis toimunud Euroopa Liidu Ülemkogul vastu Euroopa Tulevikudeklaratsioon. Selles määratleti neli põhiküsimust, mis moodustavad käimasoleva tulevikudebati kokkuleppelise lähtepunkti: pädevuse jagunemine EL-i institutsioonide ja liikmesriikide vahel"); rahvusparlamentide roll EL-i otsusetegemises"); lepingute lihtsustamine põhiõiguste harta staatus. Uuenev Euroopa peaks olema ühtaegu efektiivne, demokraatlik, legitiimne ja õiguskindel. Valitsemine peab toimuma selge mandaadi põhjal ja konkreetse vastutusega. Süsteem peaks olema samas võimalikult avatud kodanike soovidele ja kaasama erinevaid huvigruppe ettepanekute tegemisse. Loodavad ühisinstitutsioonid peavad suutma neile pandud ülesandeid täita ja olema selles toimekamad tänastest rahvusriikide võimukandjatest. Vältida tuleb dubleerimist ja valitsemine peab ka valijale läbipaistev ning mõistlik tunduma. Samal ajal tuleb silmas pidada ka reformide teostatavust - need peavad säilitama tänase tasakaalustatuse rahvuslike ja integratsioonihuvi vahel ja haakuma olemasoleva süsteemiga. Debati tõhusaks läbi viimiseks kutsuti ellu tulevikuteemaline foorum ja alustas tööd Euroopa Tulevikukonvent. Konvendi struktuur ja ülesanded Loodud Tulevikukonvent alustas avaistungiga 28. veebruaril 2002 ning lõpetab oma töö pärast erinevate ideede ja nägemuste alusel kujundatud konkreetsete ettepanekute esitamist 2003. aasta juunis toimuvale Euroopa Ülemkogule. Konventi kuulub 15 liikmesriikide valitsuste esindajat, s.o üks igast liikmesriigist"); 30 rahvusparlamentide esindajat, s.o kaks igast liikmesriigist"); kaks Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat. Kandidaatriigid on konvendis esindatud liikmesriikidega samadel alustel välja arvatud asjaolu, et neil puudub võimalus blokeerida liikmesriikide võimalikku konsensust. Kokku osaleb konvendis seega 28 riiki ning 217 esindajat. Eesti Vabariigi valitsust esindab konvendis Lennart Meri, asendajaks Henrik Hololei, Riigikogu esindavad alates 17. aprillist 2003 Tunne Kelam ja Rein Lang, asendajateks Liina Tõnisson ja Urmas Reinsalu. Konvendi tööd juhib Prantsusmaa endine president Valery Giscard d'Estaing Konvent püüdleb oma töös kõigiti kodanike parema kaasamise suunas – kõik istungitel peetavad diskussioonid ning ametlikud dokumendid on avalikud ning on vabalt kättesaadavad konvendi interneti leheküljel. Tulevikukonvendi raames kutsuti ellu ka Euroopa Noortekonvent. Konvendi tulevik Konvendi meetod on hästi vastu võetud ning töötab. Edukuse taga on eelkõige konvendi koosseis, mis toodab värskeid ideid ning ulatuslikku arutelu. Silmapaistev on olnud ka kodanike tsiviilühiskonna esindajate kaasamine juba ideede esitamise etapil. Kiire arengu tulemusel ollakse üldküsimuste arutelust tänaseks jõutud Euroopa põhiseadusliku lepingu välja töötamiseni. Konvendi lõpp-dokument koos samaaegselt peetavate rahvuslike debattide tulemustega on aluseks 2003. aasta liikmesriikide riigipeade kokkusaamisele, mis võtab vastu lõplikud siduvad otsused.
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng