Kuidas Euroopa Liit inimõigusi edendab

Autor: Karin Kaup (Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo inimõiguste lauaülem)


Inimõiguste kaitseks ja edendamiseks on maailmas loodud paremad võimalused kui kunagi varem, samas on inimõigused rahvusvahelistes organisatsioonides jätkuvalt võitlustander, kus Euroopa Liit leiab end tihti vähemuse positsioonil.

Inimõigused on igal inimesel olenemata näiteks rahvusest, elukohast, soost, päritolust, nahavärvist, usust, keelest, east või mõnest muust staatusest. Meil kõigil on inimõigused seetõttu, et oleme inimesed, need õigused on universaalsed ja võõrandamatud. 1948. a-l panid äsja asutatud ÜRO 58 liikmesriiki inimeste õigused kokkuleppena esmakordselt paberile Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis on tänaseni maailmas inimõiguste üldtunnustatud aluskokkulepe, tõlgitud 406 keelde ja kantud üle riikide seadustesse. Euroopa Liidus on üleüldised ja jagamatud väärtused kirjas asutamislepingus, mida tugevdati Euroopa põhiõiguste hartaga ja mis omakorda muutus Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aastal siduvaks ELi õiguse osaks. Suuresti just õiguste austamine on see, mille eest Euroopa Liit sai 2012. aastal Nobeli rahupreemia kõrge tunnustuse, sest majandusliit on suutnud Euroopa sõjaka ja vägivaldse ajaloo taustal luua rahu ja julgeoleku piirkonna, kus austatakse inimõigusi, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtteid.

Ilma inimõigusteta ei ole maailmas kestev rahu, julgeolek ega kestlik areng võimalik. 2010. aastal sai EL endale diplomaatilise korpuse ehk välisteenistuse, mille juht on ELi välisminister, täpse nimetusega ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Catherine Ashton. Alates 2012. a. juulist on ametis ka esimene ELi inimõiguste välispoliitika eriesindaja, Kreeka endine välisminister Stavros Lambrinidis, kes on aktiivselt asunud ELi esindama inimõiguste küsimustes. Liikmesriigid annavad ELi välisteenistusele välispoliitika kujundamise juhiseid nii inimõiguste töörühma kui piirkondlike ja temaatiliste rühmade kaudu, kus ka Eesti diplomaadid meie väärtusi ja huvisid esindavad ja kaitsevad. On oluline, et EL edendab inimõigusi kõigis välistegevuse valdkondades – kaubandussuhetes, investeeringutes, energiapoliitikas, kaitsepoliitikas, sotsiaalpoliitikas jne. Samal ajal on ELil mitmed prioriteetsed inimõiguste teemad, milles liit on väga aktiivne nii rahvusvaheliste organisatsioonide õigusloomes kui kahepoolsete suhete kaudu, nendeks prioriteetideks on surmanuhtluse kaotamine, piinamise ja alandava kohtlemise lõpetamine, lapsed relvakonfliktides, naistevastase vägivalla ja diskrimineerimise vähendamine, inimõiguste kaitsjate kaitsmine, laste õigused, rahvusvaheline humanitaarõigus, LGBTI inimeste õiguste kaitse, usuvabadus ning väljendusvabadus.

EL koos liikmesriikidega on maailma suurim abiandja, ka arengukoostöös kasutatakse järjest enam õigustepõhist lähenemist, mis keskendub inimese võrdsetele õigustele ja aitab partnerriikidel täita nende rahvusvahelisi kohustusi – näiteks aitab EL kaasa puhta joogivee tagamisele, koolilapse õigusele saada kooliharidust, naiste õigusele elada vägivallata või LGBT inimeste õigusele mitte olla diskrimineeritud. Arengukoostöös on määrava tähtsusega partnerriigi enda soov, kuid kui tegemist on inimõigustega, tuleb mõnikord töötada üksnes valitsusväliste organisatsioonide kaudu, nagu näiteks sõnavabaduse teostamise nimel. ELil on vabaühenduste toetamiseks olemas eraldi eelarverida ehk Euroopa demokraatia ja inimõiguste instrument (EIDHR), mille kaudu antakse aastatel 2007–2013 üle 1,1 miljardi euro abi.

EL on algatanud riikidega üle neljakümne inimõigusalase dialoogi ja konsultatsiooni ning nende arv kasvab kiiresti – näiteks toimusid hiljuti dialoogid Venemaa, Aafrika Liidu ja Hiinaga. Siin on huvitav täheldada osade mitte kõige demokraatlikumate riikide uut trendi anda välja oma inimõiguste raporteid demokraatlike riikide kohta, samas kui demokraatlikud riigid tegelevad probleemidega niigi, ebademokraatlikud riigid aga oma puudujääke tihti ei tunnista.

Inimõiguste edendamine ja kaitse maailmas tähendab igapäevast tööd nii kahepoolsetes suhetes kui rahvusvahelistes organisatsioonides. ÜRO on ainuke universaalne foorum maailmas ning paljude riikide jaoks on ÜRO ainuke rahvusvaheline organisatsioon, kust juhiseid saadakse. Nagu Eesti jaoks Euroopa Liit – kui kõver peab olema banaan või kas maksta suhkrutrahvi – nii vaatab 2/3 riike maailmas juhiste saamiseks ÜRO poole või vastupidi – töötab selle nimel, et ÜRO õigusloome neile kohustusi ei paneks.

ÜRO kolm põhisammast on julgeolek, areng ja inimõigused. Maailma inimõiguste keskus on Genf, kus asuvad inimõiguste ülemvoliniku Navy Pillay kontor, 47-liikmeline Inimõiguste Nõukogu ning toimetavad inimõiguste eriraportöörid, kuid inimõigused on ÜRO agendas ka peakorteri juures New Yorgis, lisaks tegeleb ÜRO inimõigusalase arengukoostööga. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks tuleb alustada inimese tasandilt, selleks on vaja, et riigid austaksid oma inimeste õigusi ja väärikust, meie huvides on tugev inimõiguste ülemvolinik ja tugev Inimõiguste Nõukogu, kellel on mandaat jälgida inimõiguste normide täitmist maailmas ja kutsuda riike inimõiguste õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisel korrale. Euroopa Liit on poliitilise plokina ÜRO üks põhitoimijatest, kuid inimõiguste valdkonnas ei pruugi ELi seisukohtade kujundamine olla lihtne või on hoopis võimatu. Nii näiteks on osad ELi riigid eri meelt reproduktiivõiguste osas ega saa leppida ELi ühisseisukohaga, mis nõuab nende õiguste laiapõhjalist kaitset. Eesti välispoliitikas on naiste õigused prioriteetne teema ja võib kinnitada, et Eesti toetab kindlalt seksuaal- ja reproduktiivõiguste edendamist maailmas. Kuna oleme sel aastal ainukese Põhja-Balti riigina esimest korda ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige, samuti on Eesti diplomaat Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee president, siis on meie võimalused ja vastutus inimõiguste valdkonnas suuremad kui kunagi enne.

ÜRO on rahvusvaheliste õigusnormide kehtestamise võitlustander. Mitte kõik riigid maailmas ei taha näha rahvusvahelises õiguses norme, mis kinnitavad iga inimese kaasasündinud õigusi, näiteks õigust vägivallata elule, naiste poliitilisi õigusi, usuvabadust või vabadust mitte uskuda. Inimõigused on sattunud viimasel ajal löögi alla teatud riikide juhtimisel, kes soovivad legitimeerida rahvusvahelisse õigusesse “inimkonna traditsiooniliste väärtuste” mõiste, mis tähendaks õiguste valikulist arvestamist, ehk et inimõigusi tuleks austada vaid sel määral, kui see ei lähe vastuollu kohalike traditsioonide, usu või kultuuriga. Praktikas tähendab see soovi, et näiteks naiste suguorganeid on õigus ümber lõigata seetõttu, et seda on aastasadu tehtud, või et homoseksuaalidele võib määrata surmanuhtluse, sest paljudes riikides ei ole tunnistatud LGBT õigusi, või et inimesel võib keelata usust lahti öelda, sest nii on selle riigi juht kehtestanud. 

Eesti ja EL rõhutavad, et traditsioonilisi väärtusi ei tohi tõsta kõrgemale inimõiguste universaalsusest, ehk et ühe grupi traditsioonid ei saa kunagi olla õigustuseks teise inimese õiguste rikkumisele. Traditsioone kasutatakse pahatihti nõrgemate gruppide, vähemuste, naiste, LGBT inimeste marginaliseerimise, soolise ebavõrdsuse, diskrimineerimise ja vägivalla õigustamiseks. Kõigil sotsiaalsetel gruppidel maailmas on oma spetsiifilised kultuurilised traditsioonid ja uskumused, osad neist on kasulikud grupi kõigile liikmetele, teised aga piiravad nõrgemate õigusi. Vaatamata nende iseloomule püsivad kahjulikud tavad elus, sest oma kogukonnas on neil moraalsuse aura. Ka Eestis toimuvad mõned protsessid, kus traditsioonide tõttu püütakse teiste õigusi piirata.

Selle aasta lõpus tähistame me inimõiguste ülddeklaratsiooni 65. aastapäeva. Vaba ja demokraatliku riigi kodanikena on õnn elada Eestis, kus inimeste õiguste edendamise ja kaitsega igapäevaselt tegeletakse.

 
asdas
asdasasdasdasd

EMI Uudised
EMI liikmete uudised
Eesti 2020
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ on Eesti strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab 2011. aasta märtsi Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed
Raporti eesmärgiks on välja pakkuda olulisi poliitikate arendamise fookusi ja valik konkreetseid uusi algatusi, mis peaksid järgmise nelja kuni kümne aasta perspektiivis olema valitsuse tähelepanu all.
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Estonia pst 5a 10134 Tallinn info@euroopaliikumine.ee Tel 6 419 678 Äriregistri kood 80064116

Eesti Euroopa Liikumine Eng